Elekter on asi, ilma milleta tänapäevane inimene tunneb end justnagu aheldatuna. Meie pisikeses Eestis tähendab voolukatkestus kõigest seda, et ei saa telekat vaadata, halvimal juhul sulab Sul külmkapp üles. Suurriikides, kus kogu toimiv infrasüsteem on ülesehitatud elektri olemasolu arvestades, tähendab elektrikatkestus aga tõelist kaost.
Praktiliselt terve elu jääb seisma ning inimesi haarab paanika. Headeks näideteks sellest on 2006 aasta augustis Tokyos ning 2007 aasta juulis Barcelonas toimunu:
transport seisab, kõrghoonete õhutussüsteemid ei tööta, inimesed on liftides ja metroodes kinni, liikluses on kaos, kuna foorid ei tööta.
Üle 64% maailma elektrienergiast toodetakse taastumatu energia ehk fossiilsete kütuste baasil. Sinna kuuluvad gaas, naftatooted, kivi- ja pruunsüsi ja ka meie põlevkivi
Eestis on olemas väga head eeldused selleks, et suurem osa meie elektrienergiast tuleks taastuvenergiast, ometigi on situatsioon vastupidine.
Eesti on võtnud omale küll eesmärgiks suurendada rohelise energia osakaalu, kuid see tähendaks vaid 5,1% aastaks 2010 ning 8% aastaks 2015. Täna on selleks numbriks olematud 1,2%. Võrdluseks võiks tuua näiteks Rootsi või Austria, kus aastaks 2010 on planeeritud taastuvenergia osakaaluks 50 - 70%
Oma planeeritud 8%´ga oleme Euroopa Liidu riikide seas EELVIIMASEL kohal.
Äärmiselt nukker on lugeda, kuidas meil sõditakse näiteks tuulegeneraatorite vastu, tuueks põhjenduseks üksikute majapidamiste "vaate rikkumist" ning ähvardades, et rohelise energia kasutuselevõtt tähendaks hüppelist hinnatõusu lõpptarbijale. (Äripäev : "Edgar Savisaare sõnul tähendaks tuuleenergia mahu kasv olulist elektri hinna tõusu"; Õhtuleht - "Tuuleelekter on kallis lõbu"; jne)
Seniks, kuni ka Eesti riik hakkab progressiivselt ning säästlikult mõtlema, on ainus võimalus üritada omal moel säästa ning vähendada elektrienergia tootmiseks kuluvat fossilkütust ehk siis vaadata, mida igaüks meist ise saab teha.
SÄÄSTUPIRNID
Säästupirnid on ka meie meedias üha aktuaalsemaks muutuv teema, seda paraku vaid sisutühja "Hõõglambid keelatakse ära" jutuna. Pigem loed ja kuuled inimestelt säästupirnide kohta negatiivset kui head. Siiani pole mulle ette sattunud veel ühtegi asjalikku ning lahtiseletavat artiklit sellest, miks peaks (õigemini võiks) kasutada säästupirne.
Minule isiklikult ei meeldi väljend "säästupirn". Sõna "säästu" on eesti keeles kasutuses eelkõige negatiivse alatooniga eesliitena, mis vihjab pigem halbadele aegadele ja nii ütelda "püksivöö koomaletõmbamisele", kui keskkonnasäästmisele ja millelegi kasulikule.
Kõikide nende "säästueelarvete", "säästuaegade" ja "säästupoliitikate" taustal ei kõla "säästupirn" just eriti lootustandvana ja just seetõttu on väga suurel osal inimestest selle suhtes eelarvamused ning negatiivne hoiak.
Seejuures unustatakse ajsa tegelik sisu - keskkonna ning fossilsete kütuste säästmine. Säästupirn ei ole mingi kummaline ja keeruline imevidin. Tegemist on eraldi tootegrupiga - alternatiiviga energiakulukale hõõglambile.
Lisaks neile pirnidele, mida meil tüüpiliselt "säästupirni" all silmas peetakse, kuuluvad sinna tootegruppi tegelikult lisaks ka LED valgustid ning halogeenlambid. Inglise keeles kasutatakse sele tootegrupi kohta väljendit "Energiasäästlikud pirnid", mis on minu arvates oluliselt parem ning täpsem.
Säästupirnide kohta olen kuulnud inimestelt väga erinevaid väärarvamusi, paljud neist on tingitud inimeste teadmatusest ning eelarvamustest.
Mõnest tüüpilised näited
* Säästupirn on kallis ja ei kesta oluliselt kauem
* Säästupirni tootmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui hõõgpirni tootmine
* Säästupirnid on oluliselt halvema valgusjõuga
* Tegelikult ei säästa säästupirnid midagi
* Säästupirnid sisladavad elavhõbedat ja on seetõttu ohtlikud
Jah, säästupirn on tõepoolest kallim kui tavaline hõõglamp, kuid õige kasutuse ning õige pirnivaliku puhul kestavad säästupirnid oluliselt kauem kui hõõglambid ning kulutavad oma kasutusaja jooksul kordades vähem elektrit. Oma elektriarvet vaadates ei tee sa esimese kuu ajaga loomulikult vahet, või märkad, vahe on väga väike ning jällegi tekib Sul küsimus, miks ma siis pean...
Säästupirni puhul peaksid sa tegema vedi pikema eksperimendi, et asjast aimu saada. Näiteks sellise : märgi üles aasta jooksul oma igakuised elektriarved ning ka need summad, mida oled kulutanud pirnide ostmisele. Tähte närides peaksid siia lisama ka kulutud, mis läksid transpordile, kui käisid uut pirni ostmas, aga ärme nii detailidesse lasku.
Järgmisel aastal tee samasugused ülestähendused, aga kasuta ainult säästupirne.
Nojah, kes meist ikka viitsiks nii pikka eksperimenti ette võtta. Eriti, kui midfagi sarnast on juba tehtud. Aga kui keegi arvab, et see oleks siiski huvitav ettevõtmine, võiks ta ka minule sellest teada anda :-)
Kes seda teha ei viitsi, saab veidi aimu ning võrdlusi alljärgenvast.
KAS SÄÄSTUPIRN IKKA SÄÄSTAB KESKKONDA ?!
Alustuseks peaksin lahti seletama ühe olulise punkti. JAH, klassikalise säästupirni tootmine saastab keskkonda ning see saastus võib olla tõepoolest mõnevõrra suurem, kui tavalise hõõglambi tootmisega seonduv ning tõepoolest sisaldavad säästupirnid väheses koguses elavhõbedat.
Asju tuleb aga vaadata tervikuna ning pikas perspektiivis. Olen siin kodulehel seda juba ühel korral ütelnud, aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis teen seda uuesti :
Igasugune inimtegevus või tootmine saastab suuremal või vähemal määral keskkonda.
Oluline ei ole seejuures aga mitte keskkonna hetkesaastus, vaid toote või tegevuse kui terviku mõju keskkonnale tema "eluea" jooksul.
Parimaks näiteks minu arvates on seejuures endiselt väikeauto ning bussi võrdlus :
* kumb on keskkonnasäästlikum, kas väikeauto või buss ? Enamus inimesi ütleks et väikeauto, sest see tarbib vähem kütust. Samas, kui võtta, et väikeautos saaks korraga punktist A punkti B liikuda kuni 4 inimest ning bussiga ca 30 inimest selgub, et sama täituvusprotsendi puhul saastab buss oluliselt vähem keskkonda, sest 1 buss = ca 8 sõiduautot !
Ehk siis - "definitsioonina": keskkonnasaastus on põhjendatud, kui seeläbi hoitakse ära oluliselt suurem saastamine.
Tagasi säästupirnide ning küsimuse "kas säästupirn ikka säästab" juurde.
Toon Sulle alljärgnevalt mõned faktid.
Säästupirni tootmine ei ole oluliselt energiamahukam, kui hõõglambi tootmine. Põhimõtteliselt saastab iga asja tootmine, oluline on aga kui see, kui palju saastab asi oma eluea jooksul (ehk siis lisaks tootmisele ka tarbimise läbi). Oma eluea jooksul saastab säästupirn kordades vähem kui hõõglamp.
Hõõglambi puhul on saastusastmeks umbes 33g fossiilseid loodusvarasid iga kasutustunni kohta.
Säästupirnil on selleks näitajaks umbes 6 grammi.
Oma eluea jooksul hoiab üks säästupirn kokku kuni 500 kg põlevkivi - Eesti suurimat elektrienergia allikat.
Ühe tavalise keskmise majapidamise kohta teeb see umbes 50 kg taastumatu loodusvara kokkuhoidu aastas !
On seda palju või vähe ?
Võrdluseks võiks tuua järgneva :
* tavalise pereautoga sõites kulub ca 2kg taastumatuid loodusvarasid iga km kohta, reisilaeva sõit Tallinnast Helsinkisse kulutab umbes 14kg taastumatuid loodusvarasid reisija kohta
* Kui kõik Eestis kasutusel olevad hõõglambid asendada säästulampidega, loobuksime vajadusest ehitada 150 MW suurune jõujaam, mis maksaks üle kolme miljardi krooni !
AGA ELAVHÕBE ?
Jah, säästupirnud sisladavad väikeses koguses elavhõbedat, kuid tegemist on anaorgaanilise leavhõbedaga. Ohtlikuks muutub see agavaid siis, kui pirn puruneb. Mitu pirni oled Sina oma elu jooskul katki teinud ? Säästupirn on pealegi kukkmise ja põrutuse suhtes oluliselt vastupidavam.
Pealegi - ka elektritootmine paiskab õhku elavhõbedaaurusid, mis on palju kahjulikum, kui mittegaasislises olekus elavhõbe. Kuna säästupirn tarbib vähem elektrit, vähendab see tegelikult kokkuvõttes õhkupaisatava elavhõbeda hulka !
Loomulikult on säästupirnil (nii nagu hõõglambilgi) ka omad miinused :
* Säästupirn on ostes kallim kui hõõglamp. Samas tuleks asja vaadata kui pikaajalist investeeringut, ning kui võtta arvesse energiakokkuhoid (mis kajastub otseselt Sinu elektriarvel) ning kulutused sellele, kui sageli pead pirni vahetama, siis selgub, et säästupirn tasub ennast ära.
* säästupirn süttib viivitusega (ca 0,5 sekundit). Kas see just puudus on ? Võibolla mõne jaoks tõesti.
* Säästulamp ei ole niiskuskindel. Mitu kõrge niiskusega ruumi Sul on ? Vannitoas võid ju alati kasutada LED või halgoonelampi.
* Säästulambid sisaldavad väikeses koguses elavhõbedat. Elavhõbe on tõepoolest ohtlik, samas on säästupirnid oluliselt vastupidavamad kukkumisele, kui hõõgpirnid. Ja kui 100% aus olla - mitu pirni oled Sa oma elu jooskul mahaviskamise tõttu lõhkunud ? Loomulikult ei tohi säästupirni visata prügikasti, kuid sama kehtib ka näiteks patareide kohta.
Kas loobuksid patareide või akude kasutamisest, sest neid ei tohi niisama ära visata ?
SÄÄSTULAMBI VALGUSTUGEVUS
Päris sageli olen kuulnud väidet, et säästulampide valgustugevus on väiksem kui hõõglambil ning et väide nagu vastaks 18W säästupirn 90W tavapirnile ei pea paika.
Esiteks peaks alustama tuntud lausest "Ma ei ole nii rikas, et osta odavat asja" !
Kuna säästupirn on oluliselt keerulisem kui tavaline hõõglamp, on oluline, et ostaksid kvaliteetse toote, millel on korralik märgistus ning info.
Odavad "no name" või "valge karbi" säästupirnid võivad olla ebaühtlase valgusvooga ning nende puhul ei saa tõesti anda garantiid, et nende valgusjõud oleks adekvaatne.
Omalt poolt julgen soovitada Philipsi ja Osrami pirne.
Säästupirni puhul peavad inimesed natukene ümber harjuma ning loobuma tavapärasest sisseharjunud mõtlemisest. Siiani lähtuti pirnide ostmises vattidest (W), mis tegelikult näitab vaid seda, kui palju pirn energiat kulutab ! Hoopis olulisem on aga valgusvoo tugevus ning valguse värv ja just sellest tuleb lähtuda.
Kui säästupirni pakendil ei ole kirjas valguse "temperatuuri" (warm, neutral, cold) ning "valgusvoo tugevust" (lm, ehk luumen), siis on tegemist ebakvaliteetse ja odava asjaga, mida ei tasu osta.
Mis on mis, ehk mida märgistused tähendavad :
Säästupirni puhul pead vaatama ja mõtlema, mis pirn kuhu sobib.
Esiteks vaata valgusvoo tugevust (märgitakse luumenitena lm).
See näitab, kui tugev on antud pirni valgusvoog kindlaksmääratud kauguselt mõõdetuna.
Võrdlus hõõglambiga:
* 40W pirn = ca 540 lm
* 60W pirn = ca 780 lm
* 75W pirn = ca 900 lm
* 100W pirn = ca 1100 lm
Teisena pead vaatama pirni värvuse temperatuuri. Enamasti märgistatakse seda säästupirnidel märkega warm (soe); neutral (neutraalne) ning cold (külm) harvemini mõõtühikuga K (Kelvin).
Erinev värvustemperatuur sobib erinevaks otstarbeks :
* Soe valgus tundub silmale sama valgustugevuse juures (lm) oluliselt pehmem ja hämaram ning sobib pigem ruumidesse, kus soovitakse rahulikku ja initiimsemat valgust. Näiteks eöuruumid või magamistuba.
* Külm valgus on oluliselt konkreetsem ja erksam, mõjub veidi sinakana ning sobib pigem tööruumidesse, kirjutuslauale või lugemiseks.
* Neutraalne valgus on vastav loomulikule päevavalgusele
* Värvi temperatuur: 3000-4200K - soe valgus.
* Värvi temperatuur: 4300- 5300K - neutraalne valgus
* Värvi temperatuur: 6000-6500K - külm valgus
Näide erinevatest värvitemperatuuridest sama valgustugevuse juures:
Inimesed, kes väidavad, et säästupirni valgus on oluliselt kehvem kui tavalisel hõõglambil on kas ostnud odava ning ebakvaliteetse pirni või ei ole vaadanud pirni värvitemperatuuri ning võrdlevad tavalist hõõglampi inimsilmale tuhmima valgusega "sooja" säästupirniga.
| 
