Asovärvid kontrolli alla
31 May 2011 08:58
| asovärvid, aspartaam, E-ained, glutamaat, HCFS, kahjulikud ained, kantserogeenid, lapsed, lisaained, maiustused, moosid, säilitusained, sünteetiline, tartrasiin, toit
Postimehe Tarbijakülg kirjutab, et tarbijakaitse võtab Eestis teravamalt luubi alla asovärvide kasutamise.
"Tarbijakaitseamet avaldas, et hakkab teravamalt tähelepanu pöörama värvilistele kisselli- ja tarretisepulbritele ning kookidele. Põhjuseks mullu suvel kehtima hakanud nõue, mis käsib teatud toiduvärve sisaldavatele toodetele trükkida hoiatusteksti."
Kuid miks võetkase "luubi alla" vaid värviliselt ja kirkalt näkku säravad pulbrid ja koogid, mida ükski terve mõistusega inimene oma lapsele nii või nii ei ostaks !!!!
Miks vaid nii kitsas tootevalik, kui põhiline oht peitub hoopis mujal (kui palju neid kissellipulbreid ikka kasutatakse) !
Miks ei võeta luubi alla palju olulisemaid ja igapäevasemaid toiduasju nagu näiteks hommikusöögihelbed ja müslid, millest päris paljud sisaldavad näiteks asovärvi nimega tartrasiin (E-102), mis on teatavasti tugev allergiate tekitaja (üks pideva "kuiva"ninnakinnisuse põhjustaja !), võimendab astmaatilisi reaktsioone ning põhjustab lastel hüperaktiivsust, tähelepanu- ja keskendumishäireid, unehäireid ning rahutust-ärrituvust.
Ehk siis - kui sinu lapsel läheb koolis kehvasti, sest tal on "pidevalt pea laiali otsas" (nagu õpetajad ütlevad) ja ta on sageli ärritunud ning väsimud võib põhjuspeituda selles, et ta sööb hommikusöögiks müslit või hommikusöögihelbeid !
Oma kurvastuseks avastasin eelmisel nädalal, et sellesama tartrasiiniga on tänaseks ära solgitud ka näiteks minu lapsepõlvest pärit nostalgiline Tarhun !
Ka paljud puljongipulbrid-kuubikud sisaldavad tartrasiini.
Ma ei hakka siinkohal uuesti pikalt ja laialt kirjutama kõigist kahjulikest ja ohtlikest lisaainetest toidus, sell ekohta võid lugeda minu ühest varasemast postitusest "Toidulaud kui keemialabor".
Küll aga tahaks uuesti tagasi tulla minu arvates väga olulise teema juurde - suur segapuder lisaainete märgistamisel !
Pakendi info peaks lähtuma sellest, et see oleks tarbijale üheselt ja lihtsalt mõistetav ning piisaks vaid pealevaatamisest, et mõista, kas ja kui palju antud toode kahjulikke või suisa ohtlikke lisaaineid sisaldab. Tänane puudulikest seadustest tingitud kaos aga nõuab tarbijalt kannatust, aega ja kohati ka head silma või suisa luupi ! Miks ? Sest puuduvad seadusega paika pandud ühesed ja konkreetsed nõuded koostisosade märkimisel ! Küll on need kirja pandud nimetusena, küll E-märgistusega, mõnel pakendil aga suisa loetamatus kirbukirjas !
Minu ettepanek seoses pakendil toodud koostisosade märgisutsega (mida olen korduvalt kirjutanud) on järgmine:
* tavalised (loe ohutud) koostisosad on kirja pandud "nimetusena".
* teadaolevalt kahjulikud lisaained tuleks märkida pakendile E-märgistusega
* teadaolevalt ohtlikud lisaained (asovärvid, aspartaam, glutamaat, isoglükoos jne) tuleks märkida samuti E-märgistusega, kuid suuremalt ja paksendatud või siis punase, konkreetselt eristuva kirjaga.
Selmoel on koostisinfo kohe pealevaadates üheselt ja lihtsalt mõistetav, mitte ei pea hakkama mööda nimetuste segapudru näpuga järge ajama.
Kuna "küll küllale liiga ei tee" ja "kordamine on tarkuse ema", siis veelkord:
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).
* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150
* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252
* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625
* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965
Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.
"Tarbijakaitseamet avaldas, et hakkab teravamalt tähelepanu pöörama värvilistele kisselli- ja tarretisepulbritele ning kookidele. Põhjuseks mullu suvel kehtima hakanud nõue, mis käsib teatud toiduvärve sisaldavatele toodetele trükkida hoiatusteksti."
Kuid miks võetkase "luubi alla" vaid värviliselt ja kirkalt näkku säravad pulbrid ja koogid, mida ükski terve mõistusega inimene oma lapsele nii või nii ei ostaks !!!!
Miks vaid nii kitsas tootevalik, kui põhiline oht peitub hoopis mujal (kui palju neid kissellipulbreid ikka kasutatakse) !
Miks ei võeta luubi alla palju olulisemaid ja igapäevasemaid toiduasju nagu näiteks hommikusöögihelbed ja müslid, millest päris paljud sisaldavad näiteks asovärvi nimega tartrasiin (E-102), mis on teatavasti tugev allergiate tekitaja (üks pideva "kuiva"ninnakinnisuse põhjustaja !), võimendab astmaatilisi reaktsioone ning põhjustab lastel hüperaktiivsust, tähelepanu- ja keskendumishäireid, unehäireid ning rahutust-ärrituvust.
Ehk siis - kui sinu lapsel läheb koolis kehvasti, sest tal on "pidevalt pea laiali otsas" (nagu õpetajad ütlevad) ja ta on sageli ärritunud ning väsimud võib põhjuspeituda selles, et ta sööb hommikusöögiks müslit või hommikusöögihelbeid !
Oma kurvastuseks avastasin eelmisel nädalal, et sellesama tartrasiiniga on tänaseks ära solgitud ka näiteks minu lapsepõlvest pärit nostalgiline Tarhun !
Ka paljud puljongipulbrid-kuubikud sisaldavad tartrasiini.
Ma ei hakka siinkohal uuesti pikalt ja laialt kirjutama kõigist kahjulikest ja ohtlikest lisaainetest toidus, sell ekohta võid lugeda minu ühest varasemast postitusest "Toidulaud kui keemialabor".
Küll aga tahaks uuesti tagasi tulla minu arvates väga olulise teema juurde - suur segapuder lisaainete märgistamisel !
Pakendi info peaks lähtuma sellest, et see oleks tarbijale üheselt ja lihtsalt mõistetav ning piisaks vaid pealevaatamisest, et mõista, kas ja kui palju antud toode kahjulikke või suisa ohtlikke lisaaineid sisaldab. Tänane puudulikest seadustest tingitud kaos aga nõuab tarbijalt kannatust, aega ja kohati ka head silma või suisa luupi ! Miks ? Sest puuduvad seadusega paika pandud ühesed ja konkreetsed nõuded koostisosade märkimisel ! Küll on need kirja pandud nimetusena, küll E-märgistusega, mõnel pakendil aga suisa loetamatus kirbukirjas !
Miks peab tarbija õppima pähe kahjulike lisaainete numbreid ja nimetusi, et neid vältida ? Need peavad olema pakendil üheselt ja nähtavalt välja toodud !
Minu ettepanek seoses pakendil toodud koostisosade märgisutsega (mida olen korduvalt kirjutanud) on järgmine:
* tavalised (loe ohutud) koostisosad on kirja pandud "nimetusena".
* teadaolevalt kahjulikud lisaained tuleks märkida pakendile E-märgistusega
* teadaolevalt ohtlikud lisaained (asovärvid, aspartaam, glutamaat, isoglükoos jne) tuleks märkida samuti E-märgistusega, kuid suuremalt ja paksendatud või siis punase, konkreetselt eristuva kirjaga.
Selmoel on koostisinfo kohe pealevaadates üheselt ja lihtsalt mõistetav, mitte ei pea hakkama mööda nimetuste segapudru näpuga järge ajama.
Kuna "küll küllale liiga ei tee" ja "kordamine on tarkuse ema", siis veelkord:
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).
* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150
* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252
* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625
* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965
Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.
Comments (7)
Ükskord saavad ka iirised otsa, ehk kõige noorema vanema venna maailmamure
26 Apr 2010 12:21
| A ja O, bensiin, fossiil, globaalprobleem, keskkond, lapsed, maavarad, Michael Moorei unenägu, nafta, naftatipp, säästame, taastumatud maavarad
Lastele unejutu lugemiseks raamatut otsides sattus täna näppu 1991 aastal ilmunud Tiia Toometi raamat "Kaur, kõige noorem vanem vend".
Kena ja armas lasteraamat väikesest poisis Kaurist, tema perest ja maailmast. Üks lõik sellest raamatust valmistas mulle aga sellise üllatuse, et pidasin vajalikuks selle Teile siinkohal ett "lugeda" :-) Loodetavasti Tiia Toomet ei pahanda.
Eelviimases peatükis "Maailmamured", läheb Kaur koos oma vendade Siimu ja Peetriga zooloogiamuuseumi. Kõik seal nähtu ja kogetu väsitab vaese väikemehe nii ära, et koju minnes suudab ta veavu jalgu järele vedada. Seepärast palub ta vendi, et nad läheksid taksoga koju. Edasi toimub vendade vahel järgmine vestlus (ehk siis lõik, mida pidasin vajalikuks Teile "lugeda")
***
"Võtame takso, " mangus Kaur vendi.
"Pole mõtet," arvas Siim. "Jalgsi käimine arendab lihaseid."
"Ja ei saasta õhku," ütles Priit.
"Ega raiska bensiini," lisas Siim.
"Bensiini on bensiinijaamas nii palju kui kulub," vaidles Kaur.
"Vastupidi," ütles Siim. "Bensiini ei jätku sugugi nii palju kui kulub. Bensiin saab ükskord päriselt otsa."
"Eks siis hakkavad autod naftaga sõitma," arvas Kaur.
"Bensiini tehaksegi naftast," seletas Siim. "Selles just asi ongi, et naftat jääb maailmas kogu aeg vähemaks."
"Miks siis naftat juurde ei tehta ?", päris Kaur.
"Oh, Kaur," ohkas Siim. "Naftat ei saa teha, nafta on maavara. Maavarad on maa sees olemas, neid saab sealt ainult välja võtta."
"Miks siis ei võeta rohkem naftat välja ?" tahtis Kaur teada.
"Sa ju tead, et maakera on ümmargune nagu sinu pall, ainult tohutult suurem ?" küsis Priit omakorda Kaurilt.
"Loomulikult," ütles Kaur. "Seda teab iga tita".
"Kujuta nüüd ette, et sinu pall on seest igasuguseid asju täis," ütles Priit. "Minupoolest või kompvekke."
"Iiriseid !" hüüdis Kaur.
"Ja veel karamelle, pähkleid, nätsu, šokolaadi ja kõiksugu muud head," lubas Priit. "Ja mitte kusagil mujal terves maailmas rohkem maiusi ei ole, kõik on sinu palli sees. Ja sina kougid iga päev palli seest midagi välja - oletame, et sa saad seda teha nii, et pall katki ei lähe."
"Kõigepealt kougin ma igatahes pähklid," ütles Kaur.
"Ükskõik," ütles Priit. "Aga kui sa seda küllalt tihti teed, saavad ühel päeval kõik pähklid palli seest otsa."
"Siis võtan ma iirised !" hüüdis Kaur.
"Aga kunagi saavad ka iirised otsa," ütles Priit. "Ja kõik muu. Sii son pall tühi. Mis sa siis teed ?"
"Ma ei tea," ütles Kaur.
"Mina aga tean, et maakeraga on lugu just samamoodi," ütles Priit. "Maa sees on naftat, kivisütt, rauda, vaske, kulda ja veel palju muid maavarasid. Aga neid ei ole lõpmatult palju. Mida rohkem inimesed maavarasid maa seest välja võtavad, seda vähem neid sinna jääb. Ja ühel päeval on kõik maavarad otsas ja maapõu seest tühi nagu sinu pall."
"Mis siis aab ?" küsis Kaur.
"Ma ei tea," ütles Priit. "Ehk mõtleb Siim selle aja peale midagi tarka välja. Või mõni teine teadlane."
"Igal juhul on ka sinu huvides, et maavarasid jätkuks võimalikult kauaks," ütles Siim kaurile. "Sellepärast, kui sul on jalad all, siis käi, ära raiska ilmaasjata maakera naftavarusid. See pole nali, vaid tõsine globaalprobleem."
"Mis asi on globaalprobleem ?" küsis Kaur.
Siim kratsis kukalt. "Globaalprobleem tähendab umbes seda, mis maailmamure, " ütles ta siis.
***
Vot selline lugu. Nii lihtsalt ja selgelt suutsid kaks poissi oma väikevennale seletada seda, mis peaks olema elementaarse "elu õpetuse" A ja O ning mida peaks koolis lastele juba maast madalast rääkima. Kas ikka räägitakse ? Kui, siis kas räägitakse piisavalt ? Vaatan enda ümber ja kahtlen selles siiralt.
Mulle tuli kohe meelde (järjekordselt) siin blogis juba eelnevalt kirja pandud Michael Moore´i unenägu ning Kuidas palun, proua Peaminister
Oleks vaid sellised raamatuid rohkem :-)
Ilusat und...